Tänavakivi paigaldus 09.04.2017

Eesti tihti märgade ja poriste ilmade korral on tänavakivi ideaalne lahendus kõnniteede ning platside loomiseks. Mitmekülgne kivide valik, nii värvide, stiilide kui ka suuruste poolest, loob kivisillutiste rajamiseks piiramatud võimalused. Vaheldusrikaste kujundite, mustrite ja erinevate tehnikatega võib luua täiesti isikupärase aia. Hästi ettevalmistatud ja rajatud kiviparkett teenib pererahvast aastakümneid.

Planeerimine

Enne töödega alustamist on kindlasti vajalik paika panna plaan rajatavatest platsidest ja teedest, koos korraliku mõõtkavaga. Plaanile tuleks märkida kõik pikkused ja kaugused. Mõõtude põhjal on võimalik kalkuleerida tööde mahtusid ehk kui palju raha võib kuluda parkettkividele ning alusmaterjalidele.

 

Erilahendused

Tänavakivi ei pea olema tavapärane hall ja igav. Selle saab huvitavaks ja isikupäraseks erinevatel viisidel. Kõige lihtsam on tavalisele hallile kivile sisse laduda samas stiilis värvilist kivi.

Värvilise kiviga tekitatud korrapäratud mustrid ilmestavad kindlasti majaesist.

Samuti on võimalik tänavakivile juurde lisada erinevaid liike kive. Näiteks on võimalik kasutada murukivi. See kivi on küll tavalisest kivist paksem, kuid seda on võimalik tavalise silluse juures kasutada. Lõpptulemus võib olla üpriski efektne, kui kivi sees kasvab roheline muru. Muru niitmisel tuleks kindlasti hiljem muru jäägid platsilt pühkida.

Väga palju kasutatakse ka lihtsalt teist mõõtu kive. Näiteks platsi ääred laotakse suurematest teist värvi tänavakividest või platsi keskel tehakse pisikeste mosaiikkivide abil erinevaid kujundeid.

Veel kasutatakse tavalisel tänavakivil erinevaid graniitkive. Sellisel juhul laotakse graniit mustrina või ridadena tavalise sillutiskivi sisse. Siin võib tekkida probleeme kivide erineva kõrgusega, mistõttu peab aluspinna tegemisel arvestama, et graniitkivi võib olla tavalisest kivist erineva kõrgusega. Graniidid on väga kõvad ja vastupidavad kivimid. Kõige väiksema kõvadusega on kollakad graniidid, keskmise kõvadusega on hallid graniidid ja kõige suurema kõvadusega on punased graniidid. Kõige levinumad on hallid graniitkivid.  Üldiselt on aga graniitkivid väga ilmastiku kindlad ning vastupidavad. Tänu tugevusele võivad graniitkivi sillused kesta sadu aastaid.

Teine looduslik kivi, mida Eestis üsna tihti kasutatakse ja mis on mõne võrra soodsam, on paekivi. Paekivi paigaldus on samalaadne kui kõigil teistel kividel. Paekivi müüakse plaatidena. Paekivi puhul peaks kindlasti kasutaba geotekstiili aluspinna valmistamisel. Tekstiil laseb vee läbi ja samas aitab umbrohu eest, mis võib tekkida ajajooksul kivi vuukide vahele. Umbrohu tekkimine ongi pigem probleemiks looduslike tänavakivide puhul, kuna kivide vahele jäävad märksa suuremad vahed kui tavalise tehase poolt valmistatud betoonkivi puhul. Looduslikest tänavakividest valmistatud sillust on ka mõnevõrra raske hooldada seetõttu, kuna kivide tasapinnad ja vuukide vahed on natuke erinevad. Samas on sellised lahendused unikaalsed ja kordumatud – ilu nõuab ohvreid.

Soojustatud tänavakivi

Kõigis tänapäeval ehitatavates majapidamistes kasutatakse küttekaablit põrandate soojustamisel. Sarnaselt on võimalik kasutada küttekaablit ka parkettkivide all. See tagab lume ja jää sulamise majaesisel sissekäigul või hoiab kogu sissesõidu tee lumest puhtana. Küttekaableid on mitme erineva võimsusega ja erineva suuruse platside soojustamise jaoks. Paigaldus on kindlasti keerukam kui tavalise tänavakivi silluse puhul. Kaabli all tuleb kasutada penoplastist plaate, mille peal olev paks kiht liiva tagab õige soojusjuhtivuse – soojus ei kao maa alla vaid soojendab ainult kivi. Kui on soov seda ise paigaldada, siis ennem peaks kindlasti konsulteerima küttekaabli müüjatega. Kindlasti kasutada professionaalse elektriku teenust kaabli ühendamisel majapidamise üldelektrivõrku. Paigaldades küttekaabli õue, peab arvestama ka mõnevõrra suurema elektri arvega.

Kas äärekivita või ilma?

Paljud arvavad, et kiviplatsidel ja ajateedel peab kindlasti kasutama äärekivi. Aga sellele mõneti koledale betoonile on ka alternatiivid – betoonsegurant või spetsiaalne plastikust ääris. Betoonsegurant tagab kividele tugeva serva. Kuna see paigaldatakse killustiku peale ja jääb umbes poole kivi kõrgusele, ei ole betoonsegurant maapinnal nähtav. Selline moodus annab aias kivide ladumisel juurde võimaluse teha kõnniteed erinevate kujudega või näiteks looklevate kaartega. Antud variant ei sobi kasutamiseks kohas, kus näiteks pargitakse autosid. Sellises kohas on kividele tekkiv surve suur ja betoonriba ei pruugi seda kinni hoida, mille tagajärjel võivad kivid laiali vajuda.

Kalded, vee drenaaž

Enne kõnniteede rajamist maja ümber peab mõtlema, kuidas juhtida sula- ja vihmavesi drenaaži abil majast eemale. Enamus majapidamisi ei võta seda tööd ette ja paigaldab ainult vihmaveetorude alla vee kogujad. Sellisel juhul juhitakse vesi kiviparketilt lihtsalt kõrvale muru peale. Suuremate vihmade korral aga võib veekogus olla väga suur ja maapind ei suuda seda endasse võtta. Selle tagajärjel tekivad suured vihmavee loigud ja läheb päevi, et need kohad ära kuivaksid.

Mõned lihtsad näpunäited drenaaži rajamisel.

Drenaažitorud paigutatakse tihti liiga madalale. See võib tekitada talvel vee külmumise, mille korral ei pääse sulavesi kevadel torustikust läbi ning vesi satub uuesti maapinnale. Torud tuleks paigaldada maa alla külmumispiirist sügavamale.

Drenaažitorudel on augulised seinad, mis lasevad pinnaseveel imbuda, enne kui see eemale juhitakse. Maja läheduses tuleks kasutada tugevamaid ehk musti värvi torusid. Need on jäigemad ja kestavad maja vundamendi läheduses surve all kauem. Majast eemale juhtimises võib kasutada valgeid torusid.

Torude paigaldamiseks kaevatud kraavile tuleks teha majast eemale kalle, toru kalle võiks olla vähemalt 1-2 cm meetri kohta majast eemale. Kui kraav kaevatud, võib selle loodiga üle mõõta, kindlustamaks piisava kalde suuruse ja õige suuna. Kraavi põhi täidetakse keskmise suurusega (8/16) killustikuga, sest väga jäme killustik võib lasta pinnast läbi ja ummistada torustiku. Killustiku kiht tuleks kindlasti tihendada, et vältida selle ära vajumist. Drenaažitorule asetatakse ümber geotekstiil, mis laseb välja pinnasesoleva vee ning samas takistab pinnase sattumist torusse. Ka kraavi põhja asetatud plastiktoru ümbrus kaetakse killustiku kihiga.

Drenaažitorustikku ei tohi juhtida sademevett, sest sellisel juhul võib hakata drenaaž tagurpidi tööle.

Piirded

Enne tänavakivi rajamist maja ette, peaks mõtlema ka piirdeaia planeerimisele. Väravate automaatika ja õue tulede jaoks vajalikud kaablid tuleks paigaldada kiviparketi alla, et vältida tulevikus raske tööga paigaldatud kiviparketi lahti võtmist. Tänavakivi olemasolul on väravate ja aia paigaldamine lihtsam ning parem, sest kõrgus maapinnas on paigas. Vastupidises olukorras, kus piirdeaed on paigaldatud ning alustatakse kiviparketiga, peab jälgima, et väravate alla jääks piisavalt ruumi. Vastasel juhul ei pruugi väravad talvel lahti ega kinni käia, kuna raami alumine serv on maapinnale liiga lähedal ja lumi ning jää tõstavad maapinda veelgi. Erinevates kohtades võiks värava ja maapinna vahe olla 7- 10 cm. Selline vahe peaks tagama värava normaalse töö. See nõuab aga täpseid arvutusi majast eemale kallete tegemisel. Heade mõõteriistadega ja mõõtude mahamärkimisega ei teki kindlasti ka sellisel juhul probleeme.

Kiviparketi ja kõnniteede paigaldus

Kui plaan on paigas ja ideed selged siis võib alustada töödega. Alustuseks tuleks maha märkida platsi mõõdud. Platsi piirid võib ümbritseda näiteks müürinööriga. Seejärel tuleks välja kaevata pinnas ja paigaldada kõrgusmärgid raudvaiade abil. mõõdistused saab teha nivelliiriga.Tavalise kivi paksuseks on 6cm. Killustiku kiht keskmiselt on 15-20 cm ja liivakiht kivi all peaks olema vähemalt 3-5cm. Kui maapind on savine ja on oht, et sellisest killustiku standartkihist ei piisa, tuleb kaevata juba alguses sügavamalt. Killustiku mõõdud on erinevad. Kindlasti tuleks vältida jämekillustiku kasutamist, kuigi see võib tunduda mõnevõrra soodsam lahendus. Jämeda killustiku kasutamisel võib ülemine liivakiht sadevee tõttu killustiku vahele vajuda, mille tulemusel tekivad ajapikku kiviplatsile lohud.  

Kui killustik on peale kantud võib hakata paigaldama äärekivi. Killustikuga täitmisel peaks arvestama et äärekivide alla läheb seda vähem. Äärekivid paigaldatakse samuti nööri ja loodi abil ning kinnitatakse betooni randiga, vältimaks nende nihkumist. Äärekivid võib jätta esialgu paigaldamata sinna platsi serva, kuhu on plaanis kõige viimasena kiviparketi ladumisega jõuda. Sellisel juhul on võimalik vältida hiljem parkettkivide mõõtu lõikamist.

Kui äärekivid paigas võib katta ülejäänud platsi killustikuga. Kindlasti tuleb jälgida eelnevalt paigaldatud kõrgusmärke. Kivi paigalduse töödeks on kindlasti vaja kasutada plaat pinnasetihendajat. Erineva raskusega pinnasetihendajaid on võimalik rentida.

Kihtide peale ladumisel tuleb juba olemasolev killustik korralikult. Kui killustiku pind tihendatud ja tundub, et  kõrgused on käes, algab liiva kihi peale kandmine. Töö on samalaadne nagu killustiku padja valmistamise puhul. Nüüd kui liiv on kantud peale ja tihendatud siis tuleb hakata seda õigesse kõrgusesse ajama. Selleks tavaliselt kasutatakse pikki terastorusid või raud latte. Latid paigutatakse liiva sisse, liivakiht silutakse silumislauaga, nii et täiteliiva pealispind jääks kivide alumise serva kõrgusele. Seejärel võetakse latid liiva seest välja ja täidetakse jäljed.

Tänavakivide ladumisel peab kindlasti jälgima vuugivahesid ja ridade sirgust. Kui tundub, et kivid ei jookse ühtlase sirgena, tuleb teha korrektuure ja hajutada kivisid. Viimaseks tööks kiviparketi paigaldamisel on vuukide liivaga katmine. Selleks kasutada peenliiva, mis vajub kivide vahele. Liivatama peaks kindlasti mitu korda, kuna esimese korraga ei pruugi vahed korralikult täituda. Hiljem tuleks kogu kiviplats veel tihendada plaatvibraatoriga, mille puhul kasutada kindlasti spetsiaalset alustalda, vastasel juhul võib metallplaat kahjustada parkettkive

Ennem töödega alustamist peaks ikkagi endale selgeks tegema kas suudate ise kõigega hakkama saada või on mõtekas  tööd jätta kivipaigaldus firmadele. Tihti on näha erinevatel platsidel  väga suuri vigu just kalde andmisel platsile. See tekitab aga sadevee vastupidise voolamise. Juhtuda võib ka see et pinnas ei saa piisavalt tihendatud või kasutatakse vale alusmaterjali. Kindlasti eletrijuhtmete vedamisel ja ühendamisel kasutada proffesionaalset elektrikku. Seniks aga head ladumist.

 

Rasmus Dsilna

 

www.aiarajatised.ee

Võta meiega ühendust