Piirdeaedade hooldus. 12.04.2017

Suvi on käes ja aeg korrastada või hoopis ehitada uus piirdeaed.

Kõige rohkem kasutatakse piirdeaedade ehitamiseks aiavõrku. Kuna võrk on piirdeaiamaterjalina näiteks soodsam kui puit, saab seda kasutades piirdeaia hulga soodsamalt rajada. Võrku on hea kasutada majadevahelistel aladel ja aedade tagumistes nurkades. Siiski on võrkaial meie kliimas ka miinuseid – rohke lumega võib talveperioodil võrk välja venida või lausa puruneda. Enamasti on põhjuseks raskete esemete toetamine aiale või hooletu lumelükkamine. Meie soovitus tavalise punutud või keevisvõrkaia puhul on seda mitte kasutada kohtades, kus on palju liikumist ja oht lumekuhjade tekkimiseks.

Kui võrkaed on talvel lume tõttu ära vajunud või välja veninud, on seda võimalik pingutada. Seda tuleks kevadel kiiremas korras teha, et võrk veel rohkem ei veniks, mis võib kaasa tuua suuremaid kahjustusi. Keevisvõrke pingutatakse võrgu silmade kaudu – selleks on olemas spetsiaalsed võrgupingutustangid. Punutud võrgu puhul on vaja selle pingutustraadid üle pingutada. Kui võrk on viga saanud, siis on see võimalik välja vahetada, lõigates kahjustada saanud osa võrkaiast ära. Tekkinud tühimiku asemele tuleb punuda uus võrgutükk.

Võrkpaneel on tavalisest aiavõrgust kindlasti parem piirdematerjal Eesti kliimasse, sest selle traadipaksus on 4-5 mm, mistõttu on see märgatavalt tugevam tavalisest võrgust. Valikusse kuuluvad nii kuumtsingitud kui ka PVC kattega võrkpaneelid, mida on võimalik pulbervärvida kõikides värvitoonides. See annab võimaluse sobitada võrgu värv näiteks aiapostide või maja fassaadiga. Lisaks on võrkpaneele võimalik tellida erinevates kõrgustes – alates 830 kuni 2530 millimeetrini.

Kui klassikaline aiavõrk sobib kasutamiseks eelkõige majadevahelistel aladel ja aedade tagumistes nurkades, siis võrkpaneel sobib kasutamiseks kõikjal. Seda just seetõttu, et võrkpaneelaed on tugevam ning ei lähe tavaliselt näiteks lumeraskuse all katki. Seega on neid ka lihtsam hooldada. Kindlasti tuleks kevadel aed siiski terava pilguga üle vaadata, et märgata talve jooksul tekkinud värvikahjustusi. Need tuleks kindlasti korda teha, et vältida korrosiooni.

Võrgu kõrval on jätkuvalt populaarseks aiaehitusmaterjaliks puit, mida kasutatakse enim lippaia rajamiseks. Korralik lippaed on pika eluaega ning jätab tugeva ja turvalisema piirde mulje. Võimalikult pika eluea saavutamiseks soovitame aia rajamisel kasutada moodul-betoonsokleid või betoonist vundamenti, mis välistab puidu mädanemise. Ilma selleta on puit maapinnale lähemal ning võib kiiremini oma hea välimuse kaotada. Samuti on vundamendiga aia puhul mugavam muru niita.

Hoolimata sellest, kuidas puitaed on rajatud, vajab see korralikku hooldust. See tuleb ette võtta siis, kui puidult on hakanud värv maha kooruma. Värvimistööd tuleb teha alles siis, kui ilm on soe ja puit täielikult kuivanud. Enne värvimist tuleks puidupinnad kindlasti veega puhastada. Peale mustuse mahapesemist tuleb lahtine värv traatharja või liivapaberiga eemaldada.

Antiikse suunitlusega või modernsema stiiliga majade juurde sobivad hästi metallaiad. Kui puitaedade ehitamisega saadakse enamasti  ise hakkama, siis metallist piirete valmistamine tuleks usaldada mõnele firmale, kes selle keerulise töö ära teeb. Siiski soovitame hoiduda väga odavatest pakkumistest. Tihtilugu pakutakse Aasia päritolu toodangut, mille keevise kvaliteet ja värvikihi paksus ei pea meie kliimas vastu.

Metallaeda valides on palju võimalusi – valida saab erineva varbide pikkuse, paksuse ja nende paigutuse ning stiili vahel. Samuti on pakkuda laia värvivalikuga aiaposte nii kivist kui metallist. Küll aga ei pääse ka metallaiad hooldusest. Kevadeti on soovitatav metall kas vee või mõne spetsiaalse puhastusvahendiga pesta ning kriimustunud või roostetäppidega kohad liivapaberiga puhastada ja seejärel üle värvida.

Piirdeaia rajamisel ei saa ära unustada väravaid. Tavaliselt rajatakse majaesisele osale pisem jalgvärav ning suurem autodele mõeldud värav.

Jalgvärava valikutel on tähtsaimateks teguriteks kindlasti selle luku ja vasturaua ehitus. Samuti peaks kindlasti väraval olema reguleeritavad hinged, mille abil saab väravat lihtsalt loodi ajada, kui see peaks talvel külma ilmaga paigast nihkuma.

Autoväravatest on enim kasutusel tiibvärav. Selle valikul on oluline jälgida raami ja postide ehitust. Tiibväravate puhul soovitame kindlasti kasutada vähemalt 80x80mm ja paksema seinaga metallposte. Sarnaselt jalgväravale on ka nende puhul oluline kasutada reguleeritavaid hingesid. Samuti peaks väravate soetamisel jälgima, et kindlasti oleksid kaasas maariivi komplekt ja tabalukuaasad värava lukustamiseks. Hiljem on neid tülikas ning kulukam juurde osta.

Tiibvärav on populaarne hinna tõttu. Värava raami konstruktsioonid on lihtsamad ja nõuavad selle valmistamisel vähem tööd. Samuti on materjalide hulk ning tööaeg värava valmistamisel kordades väiksem võrreldes liugväravaga – sellest ka väravate hindade suur vahemik. Küll aga muutub tiibvärav kallimaks, kui sellele lisada automaatika. Tiibvärava automaatika on teistsuguse ehitusega, sest mõlemale väravale on vaja kinnitada ajam ehk väraval on kokku kaks mootorit. Seetõttu on tiibvärava automaatika peaaegu poole kallim kui liugvärava oma. Tiibvärava suurimaks miinuseks loetakse seda, et talvel tuleb kogu tiiva ulatuses lund korralikult rookida. Eriti kehtib see nende väravate kohta, mis on varustatud automaatikaga. Kui väravate esised on paksu lund täis, võib automaatika ülekoormuse tõttu rikki minna.

Nendele, kes talvel väravaesist põhjalikult hooldada ei taha, on mõttekam paigaldada liugvärav, mida on mugavam avada ning see võtab ka vähem ruumi. Avamise teeb mugavaks see, et värav paigaldatakse kahele rullikule koos stabilisaatorjalaga ning värav jookseb mööda aiaäärt, kus on tavaliselt vähem lund. Liugvärava eeliseks on ka see, et kuna värava raam ning relsiehitus on jäigad, ei vaju värav lahtises asendis ära. Küll aga tuleb liugväravat paar korda aastas hooldada. Eelkõige vajavad hoolitsust liugkanalid, kuhu tuleb aeg-ajalt määret panna. Liugväravaid saab kasutada igal pool alustades koduõuedest ja lõpetades suurte tööstushoonete sissepääsudest.

Väravate automaatika tasub soetada tuntumatest aiafirmadest ning soovitatav on see tellida koos paigaldusega, kuna tööle antakse tavaliselt mitmeks aastaks garantii. Samuti müüvad aiafirmad üldiselt kvaliteetseid ning vastupidavaid mudeleid. Enne automaatika ostmist tuleks spetsialistidega konsulteerida, et aia külge ei saaks liiga väikese jõudlusega mootor, mis võib talvel tõrkuda.

Loodame, et need näpunäited aitavad Teid tulevase piirdeaia ehitamisel. Kindlasti on enne ehitamist mõttekas pöörduda spetsialistide poole, kelle soovitusel on võimalik rajada pika elueaga ja kvaliteetne aed.

Võta meiega ühendust