-
E-R: 08:00 - 18:00
Muru rajamine ja hooldus
Üks tähtsamaid elemente elamute haljastuses on kindlasti ilus roheline murukate. Tihti aga näeme, et see muruvaip ei olegi nii ilus ja tihe kui ta võiks olla. Muru rajamine ja hooldamine on lihtne töö kui seda teha algusest lõpuni õiges järjekorras ning kasutada materjale mis sobivad teie aeda.
Kui kevad käes ja lumi sulanud on aeg minna õue ja alustada kevadiste aiatöödega, mille hulka peaks kuuluma ka muru hooldamine või hoopiski selle rajamine. Kuidas aga seda saavutada, et tekiks kiire ja tihe roheline muruvaip? Selles artiklis annamegi lühiülevaate sellest, mida kasutada ning millises järjekorras töid teostada.
Töödega saab alustada siis kui lumi on terviklikult sulanud ja temperatuurid ületavad 5 kraadi nii öösel kui ka päeval. Tavaliselt teostatakse kevadisi murukülvamistöid aprillist mai lõpuni. See on parim ja mõnusaim aeg haljastuse tegemiseks, parandamiseks ja uue muru külvamiseks.
Olemas oleva muruplatsi hooldus kevadel
Esimese asjana tuleks alustada muru riisumise ja õhutamisega. Riisumise abil tuleks kokku korjata sinna sisse tekkinud praht: kuivanud muru ja puude lehed. See järel saab alustada muru õhutamise ja väetamisega. Väiksema krundi puhul saab selleks kasutada spetsiaalset õhutusreha. Kui krunt on suur ja rehast jääb väikseks, on erinevates tööriistapoodides spetsiaalseid muru õhutamiseks mõeldud seadmeid, nii bensiinimootoriga kui ka murutraktoritel järelveetavaid. Samuti on võimalik tellida muru õhutamine teenustööna mõnest haljastusega tegelevast firmast.
Muru õhutamise eesmärk on tekitada muru kamarasse õhuaugud, mille tulemusena pääseb vihmavesi, hapnik ning vajalikud toitained murujuurte ja mulla alumistesse kihtidesse. Õhutamine suurendab juurestiku kasvamist ja muru vastupidavust. Muru õhutamist tuleks teha kevadel ning sügisel. Õhutamist ei tohiks teha kuival ajal, kuna murujuured võivad saada kahjustada. Teist korda tuleks õhutamist teha varasügisel (augustis või septemberis) – siis saavad rohujuured talve tulekuks taastuda.
Muru õhutamisega käib kaasas ka alati muru liivatamine. Muru liivatatakse õhutamise järel, et katta tekkinud augud liivaga. Selle tulemusena ei vaju õhuaugud kinni ja liiva vee ning õhu läbilaskvus on parem kui mullal. Peene teraline liiv tuleb ühtlaselt laiali ajada tervele eelnevalt õhutatud muruplatsile.
Muru õhutamine on vajalik ka sambla tekkimise ennetamiseks. Eriti probleemsed kohad võivad olla puude põõsaste alused ja teised varjulisemad kohad. Sammal tekib muruasemel kui muld on liiga tihe ning samuti happerikas. Selleks et sellistes probleemsetes kohtades samblast lahti saada on vaja õhutamis tomingut teha kindlasti aastas paar korda. Kui sammalt on juba liiga palju tuleks see rehaga kokku kraapida eelnevalt ja seejärel maapinda kobestada ning külvata uut muruseemet.
Väetamine
Kauni ja rohelise muru saladuseks on väetamine. Muru väetisi tuleks kasutada kindlasti kevadisel muru hooldamisel. Seda võib teha koos muru õhutamisega. Kevadisel väetamisel tuleks kasutada mõnda lämmastikurikast väetist. Väetamiseks tuleks kõigepealt muruplats niita. Väetist on soovitav külvata kuivale murule ning seejärel niisutada vihmutiga. Väetis tuleb külvata murupinnale ühtlaselt kas käsitsi või külvikuga. Väetist aitab taimede juurtel tugevneda ja hoida eemal erinevaid haiguseid ja sambla tekke. Väetist ei ole soovitatav kasutada uue muruplatsi rajamisel. Väetada võiks alles peale teist niitmise korda. Väetist tuleks kasutada mitte rohkem kui tootja pakendil märgitud, kuna liigne väetamine võib tekitada nn murupõletamis nähte. Enne väetise ostmist konsulteerida müüjaga, sest väetiste valik on lai.
Uue muru rajamine
Uue muruplatsi rajamiseks on kõige tähtsamaks aluspinna ettevalmistustööd. Platside rajamisel tuleb arvestada vee juhtimisega haljasalal. Soodsaim viis seda teha on anda platsile kalded majast eemale. See takistab vihma ja lumesulamise vee kogunemise maja lähedale. Piisab 0,5 cm kaldest meetri kohta. Mida parem on mulla veeläbilaskvus seda väiksem on kalde vajadus. Kohtades, kus pinnasele ei ole võimalik anda piisavalt kallet, tuleks maasisse paigaldada veedrenaažitorud, mis aitavad juhtida vett eemale.
Maapinda planeerides võib kasutada tugevat nööri. Nöör tuleks tõmmata maja või terassi poolt üle haljastatava muruplatsi. Sellega saab vaadata maapinna langust ja ennetada ebatasasuste teket, kuhu hiljem võib hakata kogunema vesi. Nööride ja puupulkade abil on võimalik planeerida kogu haljastatava maapinna kalded.
Planeeritava murupinna rajamisel tuleks alustada kas olemas oleva mulla freesimisest ja kobestamisest või siis uue kasvumullaga täitmisest. Korraliku muruvaiba rajamiseks on vajalik läbi kobestada muld 15−20 cm sügavuselt. Seejärel tuleks pinnaselt kokku korjata kivid, umbrohu jäätmed ja muu praht.
Kui mulla planeerimise tööd on lõpetatud võib alustada muruseemne külvamisega. Mulla pinnale tuleks teha rehaga sisse u 1 cm sügavused. Kogu planeeritava pinna võiks jagada osadeks. Sellega tekib parem ülevaade külvatavast pinnast ja samuti on lihtsam välja arvutada muruseemne vajatav kogus. Muruseemet võib külvata käsitsi või kasutades spetsiaalset külvikut. Tähtis on seemet külvata pinnasele ühtlaselt. Külvata tuleks kaks korda. Ükskord ühtepidi ja teistkord teistpidi. See tagab kindlasti ühtlase seemnete jaotuse. Seejärel tuleks seemnetele rehitseda muld peale vastupidises suunas. Seeme peaks jääma mulla sisse 0,5−1 cm. Seejärel tuleks rullida või tallata mullapind kinni ja tasaseks. Kui on väga kuivad ilmad võiks paari päeva pärast kogu pinnast veega kasta. See aitab muru seemnel paremini idaneda ning kiiremini välja tulla.
Enne muruliblede kasvamist hakkab kindlasti kasvama igasugune umbrohi. Sellest ei ole midagi ja ei tasu paanikasse sattuda. Umbrohi on tavaliselt kiirema kasvuga kui tavaline muruseeme. Muru tuleb maast üles tavaliselt 2 kuni 3 nädalaga, kui on täidetud põhilised mururajamise tingimused. Tähtis on et maapind oleks eelnevalt kobestatud ja muld toitaineterikas, samuti kui on põua aeg tuleks õhtuti ja hommikuti vihmutitega niisutada. See kiirendab oluliselt muru tärkamise aega.
Kui murulibled on kasvanud umbes 6−8 cm pikkuseks on aeg alustada niitmisega. Esimesel niitmisel ei tohiks väga madalalt niita. Sobilik niitekõrgus võiks olla 4−5 cm. Niitmise järel tuleks muru jäägid rehitseda ja kokku korjata. Need kohad kus muruseeme ei ole idanenud ja tundub, et muru ei tekigi, tuleks kindlasti lisada uuesti muruseemet.
Meie mururajamise põhireegleid järgides saavutate kindlasti kauni rohelise ning tiheda muruvaiba enda koduõue.