Veesilmad
Millele peaks inimene mõtlema ja tähelepanu suunama enne, kui hakkab planeerima oma aeda veesilma? Millest see protsess algab ja kuidas?
Kui soovitakse endale rajada veekogu, tuleks esmalt küsida, mida tahetakse sellega saavutada. Kas kuulata vee vulinat või hoopis istuda ja nautida veekogu peegeldust. Ehk teisisõnu tuleks mõelda sellele, kas soovitakse rajada seisvat või hoopis liikuvat purskkaevu tüüpi veekogu. Edasi peaks mõtlema veerajatise stiili, suuruse ja asukoha peale. Stiili valikus aitavad kindlasti aiakujundajad.
Veekogu aias peaks järgima ja rikastama aia stiili ning harmoniseeruma kogu krundiga. Modernse maja omanikud peaksid arvestama, et ebakorrapärase kujuga veesilmad ei pruugi selle majatüübiga sobida. Rohkem oleks sobilik ruudu- või ristkülikukujuline veesilm, mille ümbrus võiks olla piiritletud lihtsalt ning konkreetselt näiteks omapärase kiviäärisega. Samas kui aed on sisustatud vabastiilis erinevate taimede ja põõsastega, võib ka tiik olla ebastandardsete piiridega ning erinevate taimeliikidega.
Üldiselt tuleb tulemus alati parim, kui järgida stiili, et vähem on rohkem ning mitte üle pingutada erinevate dekoratsioonidega.
Veesilma suuruse planeerimisel peab arvestama selle sobivust aia kuju ning võimalustega. Üldiselt on nii, et mida suurem on veekogu, seda lihtsam on seda hooldada, sest vesi püsib kaueb puhtana. Viimane tähendab seda, et kuna veekogus on vett rohkem ja see on sügavam, siis päike ei suuda seda nii kiiresti ja suures mahus üle kuumutada. Ööga jahtub veekogu jälle maha ja mistõttu püsib selles olev vesi ka kauem puhas- ei teki baktereid niipalju nagu väikses veekogus kus vesi on kogu aeg soe. Just seetõttu ei ole soovitav rajada veekogu, mille sügavus on alla 20 cm. Aiatiigi suurus peaks olema tasakaalus selle sügavusega. Tiigi suurus, mis jääb keskmiselt 5 kuni 20 ruutmeetri piiridesse, ei tohiks sügavuselt olla alla 60cm.
Aiatiikide asukoht sõltub kindlasti ka aia enda suurusest: väiksemad veesilmad võiksid asuda poolvarjulises kohas, üle 1 m sügavaid võib ehitada ka päikese kätte, sest viimaste puhul ei soojenda päike veetemperatuuri nii kõrgeks.
Võimaluse korral tuleks asukoha valikul vältida suurte lehtpuude lähedust, et vähendada lehtede langemist tiigivette, kuna nende lagunemisel vees eralduvad ained, mis ei lase tiigis olevatel taimedel nii hästi kasvada, samuti muutub vee värvus.
Valides veesilma oma koduaeda peaks kindlasti mõtlema nii selle ilu kui ka praktilise hooldusmugavuse peale. Halvasti valitud stiil, asukoht ning sügavus võivad muuta ajapikku tiigi väärtust kuni see unarusse jäetakse ning mulda uuesti täis aetakse.
Veesilma rajamisel peaks arvestama ka turvalisusega, eriti kui peres on väikeseid lapsi. Sügav ning järsu kaldega veekogu on ohtlikum kui madal lauge põhjaga. Viimase puhul on võimalus paigutada vee alla turvarest või veealused astmed.
Üldiselt sobivad koduaeda kõik veerajatise stiilid, kuid enne selle rajamist tuleks kindlasti teha eeltööd.
Kui maja ja aiaga sobiv veesilma stiil ning asukoht on välja valitud on järgmiseks sammuks materjali valimine.
Võimalusi tiigi tekitamiseks koduõue on mitu. Vanasti kasutati väga paljude tiikide ehitamiseks betooni. Betoonist või kivist basseini tegemine on aga suurem ettevõtmine. Lisaks on oht, et talvel maapinna külmumisel maapind tõuseb. Selle tagajärjel võivad tekkida mõrad betooni ja see ei pruugi enam vett pidada. Betoonbasseinid on kindlasti sobilikud näiteks funkstiilis või modernsemasse keskkonda, kuna need on tavaliselt kandilised ja hall betoon mõjub “külmalt” ja konkreetselt.
Tänapäeval on aga lisaks betoonile ja kivile ka lihtsamaid ning soodsamaid võimalusi. Levinum on PVC või basseini kile kasutamine. PVC materjalid on elastsed ja nii ei teki probleeme talvel maapinna külmumisega. Kui midagi peaks juhtuma on seda ka lihtsam parandada. Väiksema veekogu jaoks on ehituspoodides müügil spetsiaalsed valmisbasseinid, mis asetatakse basseinikujulisse valmiskaevatud auku.
Valmisbasseinid
Kui veesilmale on asukoht leitud ja vajalikud materjalid ostetud, võib labida masse lüüa. Kaevamise juures on oluline, et augu põhi oleks igaltpool ühetasapinnaline. Seda võib hinnata näiteks loodiga kui vann on auku asetatud. Ebatasasusi võib korrigeerida kaevamise või liiva lisamisega.
Kui tundub, et vann on paigas, tuleks proovida lasta natuke vett basseini, seejärel täita välisääred liiva või pehme mullaga. Veega täitmist ja äärte katmist korrata kuni tiigis on piisavalt vett. Vahepeal peab kindlasti jälgima, et vann vee raskuse ning surve tõttu oma kohalt ära ei vajuks. Kindlasti kasutada vesiloodi vanni tasapinna ühtlaseks saamisel, kuna hiljem kui vesi on juba sees on võimalus, et bassein vajub ühele küljele ja on oht, et ühes servas on vett rohkem kui teises. Samuti kui vann loodis ei ole jääb ka sukelpump tasakaalust väljas ja see võib hakata vett pritsima samuti kõrvalekalletega..
PVC kilega bassein rajamine
Enne PVC kile ostmist peaks tiigi jaoks augu valmis kaevama. Basseinikile ostmisel tuleks enne kindlasti mõõta mitu korda basseini suurust ja igasse serva võiks jätta umbes 30 cm varu, et see kataks hästi kõik servad.
Kaevamiseks võiks kasutada nööri ja puupulkasid. Nendest teha maapinnale tiigi kuju. Piirnöör võiks olla 10-15 cm eemal kaevamise piirkonnast. Seejärel võiks eemaldada murukamara ja alustada kaevamisega. Tiigi põhi ja servad peaksid olema ühtlaselt viimistletud ja põhja peab rehaga tasandama. Samuti eemaldada kõik kivid ja teravad puude oksad ning juured. Väga hea oleks kasutada tiigi ehitusel liiva millega siluda tiigi põhja ja ääriseid. Sel ajal kui tiiki teete tõstke pvc kile välja ja lauotage see juba murupeale. Päike muudab selle kile elastsemaks mistõttu on seda hea vormida. Seejärel kui auk on valmis tõstke kile tiiki ja siluge seda. Jälgima peab, et kile oleks igaltpoolt natuke üle servade. Asetage tellised raskuseks servadele, et kile ära ei nihkuks. Kogu töö käigus peab jälgima, et basseinikilesse ei jääks liiga suuri kortusud sisse. Kui töö tehtud siis tuleks tegeleda äärisega. See tuleks valmistada kas kividest või katta mingi muu materjaliga. Ülejäänud servadest kile ära lõigata ning seejärel muidugi vesi sisse lasta.
Kindlasti tuleks käia ringi avatud silmadega ja vaadata milliseid on tehtud.. Otsida erinevaid veekogusid aedades ja rääkida nende omanikega. Kui see aga tundub liiga tüütu ja pikk tee siis kindlasti leiate sobivat kirjandust ka raamatupoodidest.
Kui tegemist ebakorrapärase sümmeetriaga tiigiga siis ilmselt ei oleks ilus kasutada konkreetset kõnniteed, piisaks ka ilusast muruäärisest. Kui on kasutusel palju taimi , siis on soovituslikeks teekattematerjalideks looduslik kivi või puitmaterjal. Kui tegemist on aga modernse, kandilise või ümara kujuga basseiniga siis sinna sobiksid hästi sillutiskivist kõnnitee võii täielikult ümbritsetud kivisillus.
Keskkonnale ja elektrisäästule mõeldes võiks kasutada timerit. Ehk kui teid päeval kodus ei ole siis näiteks purskkaev ei tööta ja alustab see tööd alles õhul. Samuti ei ole mõttet hoida päevasel ajal valgusteid sees. Seda kõik saab teha nii, et nad hakkavad tööle sellisel kellaajal kui Teile sobib. Veesilma hooldades tuleb meeles pidada, et vesi kipub ikkagi roiskuma ning seda tuleks aeg-ajalt vahetada. On olemas ka palju erinevaid veelisandeid mis ei lase nii ruttu bakteritel paljuneda ja vesi peaks püsima puhtana, Samas seisva veekogu puhul püsib ikkagi oht, et selle vesi muutub ja on vajalik lihtsalt aeg-ajalt vett välja vahetada. Kindlasti aga mitte täies mahus vaid osaliselt.
Vee puhastuseks on olemas ka erinevaid filtersüsteeme. Enamlevinud on vahtkumm filtrid. Filtri ja teiste pumpade valimisel peaks jälgima, et see oleks toodetud korraliku firma poolt, et vältida praaktoodangut.
Veesilma rajamisel tehtud vead annavad endast mõne aja möödudes kindlasti märku. Alguses vee sisse laskmisel on kõik veesilmad ilusad. Suuruse ja sügavuse valik võib osutuda kindlasti üheks probleemiks. Kui tiik tehakse liiga madal, roiskub vesi kuumade ilmadega ning muutub koledaks. Veesilma rajamine suurte lehtpuude lähedusse tekitab olukorra, kus see vajab pidevat hooldust.
Veesilma ehitamisel peaks jälgima ka seda, et PVC kile paigaldamisel ei jääks maapinnal kile alla ei oleks teravaid esemeid. Esialgu ei juhtu midagi aga kui vesi on juba sees ja tekib suur koormus, siis PVC kate võib rebeneda ja hakata vett läbi laskma.
Veesilma maksumus sõltub mitmest tegurist: suurusest ja sügavusest. Mida suurem, seda rohkem on kulutusi kattematerjalide peale, samuti soovi korral basseini sisse asetatavad seadmed peavad olema suuremad ja võimsamad.
Veepumpade hinnad (purskaevud) algavad 50 eurost, suuremad maksavad mitmeid kordi rohkem. Valmisbasseini hinnad on ka sõltuvalt suurusele. Hinnad algavad 50 eurost ja võivad küündida 500 euroni.
PVC basseini kile ruutmeeter maksab umbes 9 eurot. Kui rajada umbes 10 ruutmeetri suurune välitiik ja kasutada ka seal sees veepumpa või purskaevu, siis selline komplekt ise tehes maksab umbes: PVC 90.-, Veepump 69.- pluss lisad dekoratsioonide ja basseini äärist kasutades. Samas on väga palju materjale looduses mida saab niisama kasutada. Kindlasti on vaja pumbale vedada majast maa seest veetav elekter. Maa sisse pannakse niiskuskindel (!) kaabel spetsiaalse torukõri sisse Kindlasti oleks vaja kasutada rikkevoolu kaitset. Elektrifirmades sellise juhtme paigaldus võib maksta umbes 8 eurot meeter koos materjalidega. Kui juhtub,et elektrooniline seadeldis läheb vees lühisesse, siis lülitub see koheselt elektrivõrgust välja. See on kindlasti üks kõige tähtsam punkt turvalise purskkaevu rajamise juures. Sellise arvutuse kohaselt võiks selline väiksem veekogu maksta umbes 300 eurot koos elektriku teenusega. Samas kui juhtmed ise vedada ja hiljem kutsuda spetsialist neid üle kontrollima, võib see maksta ka tunduvalt vähem. Soovitav aga on kasutada spetsialisti abi paigaldusel, eriti kui on soov veekogusse paigaldada rohkem kui üks seadeldis- näiteks lambid filter ja purskkaevupump.
Veesilma rajamine võib-olla halb mõte siis, kui aia piirkonnas on väga palju ja suuri puid. Esiteks kaevamine juurtesse kahjustaks puid ja kindlasti raskendavad juured tasapinnalise basseini loomist. Samuti võivad tekkida hiljem hoolduse ja veekvaliteediga raskuseid. Kindlasti võiksid hästi läbi mõelda basseinivajaduse väikelastega, kes kipuvad kindlasti vee äärde uudistama ja mängima minema. Üleüldiselt aga ei ole päris olemas sellist aeda, kuhu veerajatis üldse ei sobiks. Probleemsete aedade puhul peaks lihtsalt leidma erilahendusi. Plaane ei tasu kunagi esialgsete takistuste tõttu pooleli jätta. Alati leiab viisi kuidas enda unistus täide viia.
© 2019 Aiarajatised OÜ | web by Freshman