• veebr. 25, 2019
• • Aiarajatised
  • Huvitavat lugemist

Varjualuste ja abihoonete ehitus

 

 

Põhjamaa kliimas on auto varjualused muutumas järjest vajalikemaks ning olulisemaks maja osaks,  mis hoiavad meie auto või mootorratta nii lume kui ka vihma eest varjul. Lisaks hoiab antud ehitis külmal talvel kulude ning aja arvelt kokku, kui kiiretel hommikutundidel ei pea sõidukit soojendama ega lumest puhastama. Üks kvaliteetne  ja õigesti valitud varjualune võiks tänasel päeval kindlasti iga majapidamise juurde kuuluda. Antud artiklis tutvustamegi, erinevaid variante ja materjale, mida ehituse juures kasutada saame ning millised on ehitusetapid.

Asukoht ja suurus

Olenevalt pinna suurusest ja eelistustest on võimalik varjualust ehitada täiesti eraldiseisva hoonena maja kõrvale või täiesti maja külge, kasutades (pea)hoone ühte seina varjualuse küljena. Oma valikut tehes tuleks esmalt mõelda aia planeeringu ning krundi suurust peale.

Kuna ehitise eluiga on pikk, oleks ka oluline juba planeerimisjärgus hinnata varjualuse suurust ning tekkida võivaid kastusvajadusi lähtudes tuleviku perspektiivist – üks või kaks parkimiskohta, ruum murutraktorile jms.

Tihti planeeritakse varjualuste kõrvale ka väike kuur või abihoone. Samuti nagu varjualust ennast, on sobilik ka kuuri ehitada varjualuse ühest külgmisest või tagumisest osast, milles hoiustada tarvilikke tööriistu ja/või muruniidukit. Enne töö reaalset ehitust on hea proovida ja maha märkida erinevaid võimalusi, kuna hilisem ümberehitus on alati keerulisem ja kulukam. Maha märkimiseks on hea kasutada puidust tikke ning nööri, mis märgitavad ehitise piire.

Materjalide valik

Materjalide valikul tuleks lähtuda maja üldilmest ja kasutusel olevatest materjalidest. Kui maja on puidust, oleks sobilik kasutada ka puidust tugitalasid. Antud materjali on kahte sorti, liimpuit postid ja talad ning kuuse või männi palk. Liimpuit sobitub väga hästi modernsemate ehitiste juurde. Võimalus on veel kasutada metallposte ning need ümbritseda puit või kivi materjaliga.

Lisaks puidule kasutatakse abihoonete karkassi ehitusel tihti ka metalli. Nii tugipostid kui ka sarikad saab lasta teha metallist. Antud juhul on oluline kindlasti viimistlus, kus kasutataks õigeid materjale, mis meie ilmastikutingimustes vastupidavad oleksid. Soovitame metalli kuumtsinkida ja seejärel metall värvida.

Kolmanda variandina saab laduda varjualuse tugipostid kivist. Kivide keskele lisatakse tugevuse andmiseks alati ka metallpost. Lisaks  on võimalik valada tugisambad ka betoonist.

Katuse konstruktsioonide ja materjali valiku paneb tavaliselt paika katuse katte valik. Kui katus on valmistatud kividest, tuleks kindlasti sarikad ja roovitus teha tugevamast materjalist ning sarikad lisada tihedama sammuga. Kergemad materjalid nagu plekk ja erinevad lainelised plastikplaadid või katusepapp seda ei nõua. Kindlasti tuleks katuse tugevuse arvutustel arvestada, kui palju lund või muud raskust katus kannatama peab. Lume raskus võib ulatuda 200-300kg ruutmeetri kohta, märg lumi isegi rohkem.  Jälgima peaks ka katuse kallete asukohta, et hilisem hooldus probleemne ei oleks.

Varjualuse külgede materjali tuleks valida samuti lähtuvalt üldhoone stiilist ning materjalidest. Sobivaimateks variantideks on puit või metall, kuid ka ehitusplaadid, näiteks betoonplaat, mis on kaetud erinevat tooni graniidiga. Kasutatakse ka valmis puitsõrestikku, mis on suuremates ehituskauplustes saadaval.

Ehitus

Kui asukoht on välja vaadatud ja materjalide valik on tehtud, võib ehitusega alustada. Esimeseks etapiks on asukoha ja vundamentide maha märkimine. Tavaliselt kuurid ja abihooned tehakse nn. kannvundamentide peale. Vastavalt eelistusele võib ka kindlasti teha ühes tükis lintvundamendi.

Kannvundamendi puhul on kõige ideaalsem  puurida augud, mille tulemusena tulevad augud ühtlaselt silindrikujulised. Tähele tuleks panna, et aukude sügavus jääks 1,2 m maapinnast. See tagab vundamendi vastupidavuse ilmastikutingimustele.

Kui augud puuritud, asetame sinna sisse silindrid või vundamendi kastid. Materjaliks sobib nii spetsiaalne papist silindertoru ca.160 mm läbimõõduga kui ka hall toru, mida kasutatakse enim terasside puhul ning kanalisatsiooni valamiseks. Torude läbimõõt sõltub siin paljuski pealisehitusest.

Torud valatakse betooniga ühte kõrgusesse ning sisse asetatakse vertikaal tugiprusside kinnitamiseks spetsiaalsed ankrud. Pärast betoneerimist tuleks lasta tööl kuivada ning seejärel saab  alustada materjali paigutusega vundamendile. 

Prussid, mida tavaliselt kasutatakse on  45×145 mm või 95×95 mm. Prusside tihedus sõltub juba katuse ja seinte kattematerjalist. Kui aluskarkassid on valmis, alustatakse katuse paigaldamist.

Abihoone ehitusel tasub mõelda ka elektri peale. Kaabeldus valgustuse või/ja autoseisusoojenduse tarbeks tuleks teha paralleelselt muude töödega.

Kui varjualune on valmis, saab viimases järgus rajada põranda. Põrandad tehakse tavaliselt tänavakividest, mis tavaliselt ühilduvad majaesise kiviplatsiga. Võib kasutada ka teisi materjale nagu betoon, või jätta ainult killustiku põhi. Põhja valmistamisel tuleks järgida samu reegleid nagu tänavakivide platside ehitusel. Välja tuleks kaevata ca. 30 cm pinnast ja see täita killustikuga. Antud teguviis tagab vee äravoolu ja aitab kaitsta külma kergete vastu. Killustikust või sõelmetest padjale laotakse tänavakivid või betoonist plaadid.